Kuidas sa selgitad inimesele jäika ja valusat kohta lihases?

Olles mõnda aega massaaži teinud, märkad, et inimestel on tüüpkohad, mis on valusad või jäigad. Tõin mõned nendest kohtadest allpool olevale pildile. Enamus peaksid igale kogenud massöörile olema tuttavad. Aga kas need on midagi ohtlikku või kuidas sa klientidele üldse selgitad, kui nad juba kerges paanikahoos küsivad "MIS SEE VALUS KOHT TÄHENDAB!?!?"

Kelle vastuseks on ilma mõtlemata triggerpunkt (est. k. päästikpunkt), on ehk liiga rutakas.

Triggerpunktid- palju raamatuid aga vähe kvaliteetset kirjandust

Lihased on pikalt olnud meditsiinis organ, mida väga ei uurita. See andis ekspertidele võimaluse „täita tühjad lüngad“. Raamatud, koolitused, kooliained, postitused ja muu reklaam jätab mulje, et iga valusam ja jäik koht lihases väärib triggerpunkti nime. Tegelikkusest on aga asi kaugel ja vaadates tõele näkku võib triggerpunkti teooriat samastada lameda maa teooriaga -palju fanaatikuid aga vähe fakte.

Dr. Travelli avastused triggerpunktist seati peagi kahtluse alla, kui tema katseid kordama hakati ja samu tulemusi, et lihases üldse mingi imepunktid olemas oleksid, ei saadud. Palju küsimusi tekitas ka asjaolu, et miks just lihastes nad nii populaarseks said, kui kirjeldatud üliaktiivsust näitavaid kohti olevat tema poolt väidetavalt ka näiteks nahas ja ligamentides.

Pannes triggerpunkti väidetava suuruse skaalale, on see sõrme jaoks lausa tajumatult väikse suurusega. Isegi triggerpunkti nõeltega torkimine oleks samaväärne rosinate harpuunimisega. Kuidas seda üldse lihases tunda saakski, veel enam naha ja rasva alt?

Kas siis triggerpunktid on olemas või mitte? Täpseim vastus oleks "Me ei tea". Oleme hetkel selle mitte- teadmisega rahul ja vaatame teisi selgitusi jäikadele ja valusatele kohtadele

Märksa elutervemad selgitused lihasjäikusest ja valust

Miks siis nt deltalihase massaažil nii hästi see näpu hüplemine üle jäikade soonte tunda on?

Eks ikka lihase nö siseste kõõluste tõttu. Deltalihasel on neid näiteks lausa 5-6 ja need on selgemalt jäigem kude, mida ka sõrme all tunneb. Muidugi, kõvasti vajutades on need valusad, aga mis ei oleks? See ei tähenda, et midagi valesti on või inimest peaks hirmutama hakkama ebakindlate triggerpunti teooriate ja "sõlmedega" lihastes.

Samamoodi tuleb arvesse võtta, et kõõlused võivad end peita ka alumistes lihasgruppides, nagu näiteks pindmise trapetsi üleosa masseerides on allpool asetseva abaluu tõsturi kõõlus ilusti tunda. Mäletan veel, kuidas kunagi räägiti mulle koolitusel, et see jäik tükk on seal triggerpunkt, mis tuleb iga hinna eest pehmeks mudida- tagantjärgele mõeldes lauslollus.

"Aga kui pärast pikka tugevat massaaži on tunda, kuidas jäik koht lihase pehmeneb, siis see ikka polnud kõõlus või fastsia?"

Lihase pehmus on kahepoolne. Üks on see, mida klient tunneb, teine see, mida massöör sõrmedega tajub. Kliendi poolt tajutav lihase pehmus on paljuski "tunne", mis ei ole vastavuses koe tegeliku pehmusega. Meie keha tundlikus alaneb igasugusel püsival survel. Näpista kasvõi oma nahka ja jää seda hoidma: Algul maru valus, pärast nagu polekski midagi. Leitud on ka, et lihase kõige pehmemad osad võivad inimese jaoks tunduda need kõige valusamad, niiet mingit ühtset loogikat siin probleemi ja pehmuse vahel tõmmata ei saa

Pikal ja tugeval massaažil tekib kudedesse ka kerge turse, mis jätab massöörile justkui mulje, et koht oleks järjest pehmem, kuid see möödub minutite, kümnetega. Seega isegi kui massöör on leidnud, et lihas on pärast korralikku massaaži pehmem ja liikub teise piirkonna massaažile edasi, võib mõne aja pärast naastes olla seis sarnane algusega. Ebaloogiline oleks uskuda, et kätega üldse lihast muuta saab. Lükkad liiga kaugele? Mis sa siis teed? Lükkad tagasi või? Lihastruktuur ei ole tainas.

Miks teinekord valu kiirgub, kui lihasele kõvasti vajutada? Kas see pole mitte iseloomulik triggerpunktidele?

Ei. Kiirgumise üks selgitus on, et survestatakse neurovaskulaarseid struktuure. On ka uuringuid, mis leiavad, et tüüpilised triggerpunktide kohad on täpselt samad kohad, kus anatoomiliselt närv läbi lihase jookseb. Nende survestamine on ebavajaliku valu tekitamine.

Eriti hästi on seda tunda kohtades, kus kudet/närvi saab alloleva luu vastu pitsitada. Näiteks abaluu peal ja ka kolju all kuklas need "tüüpilised punktid", mis pole muud kui lihtsal C1-2 lüli laiad ristijätked.

Lülijätkete anatoomilised eripärad näivad seljatagant vaadates teinekord tekitavat moonutust, nagu mõni lüli istuks sambas viltu. Ja oi seda paanikat, mis siis inimesele tekitatakse, kui massöör peaks selle veel välja ka ütlema. Tegelikult ei saa vaatluse ja ogajätkete asendi järgi öelda midagi lüli asendi kohta. Ehk vaatab see juba luuliselt viltu?

Kokkuvõtteks - Mis need valusad ja jäigad kohad siis on ja kuidas seda kliendile selgitada? Siin on mõned variandid:

  • "Jäigad kohad on lihtsalt anatoomia, lihase sees on palju jäigemaid sidekoelisi struktuure, seega ei midagi ebaharilikku"
  • "Valu näitab lihtsalt, et see piirkond on tundlikum, näiteks seal asetseva närvivarustuse tõttu, seega ei midagi ebaharilikku"
  • "Massööri käe all tuntavate koe eripärade ja kliendi valutunde vahel pole ühtset seost, seega "me ei tea." Kui soovite leitud kitsaskohtadest rohkem teada või leiate, et olete varem vastupidist kuulnud, võime sellest edasi rääkida"
  • "Selle asemel, et muretseda, lõõgastuge ja nautige massaaži. Kui meeldib teen tugevamini, kui mitte, andke teada"

Quintner JL, Cohen ML. Myofascial pain: a bogus construct. In: Hutson M, Ward A, eds. Oxford Textbook of Musculoskeletal Medicine, 2nd ed. 2015: 132-142.

Quintner J, Bove G, Cohen M. A critical evaluation of the “trigger point” phenomenon. Rheumatology 2015; 54: 392-399.

J. Hall. Presentations about Trigger points and dry needling. 2018

Lucas et al. Reliability of physical examination for diagnosis of myofascial trigger points: a systematic review of the literature. 2009

Andersen et al. Increased trapezius pain sensitivity is not associated with increased tissue hardness. 2009

Akamatsu et al. Trigger Points: An Anatomical Substratum. 2015

Ingraham. P Trigger Point Doubts, 2017