Ravimassaaž kui lihtsalt üks pagana hea massaaž

Ravimassaaž kui lihtsalt üks pagana hea massaaž

Tervis müüb. Kes siis ei tahaks olla tervislikum? Nagu toodetega, nii ka teenustega ja massaaž pole mingi erand. Aga kas asi juba üle piiri ei lähe? Reklaamid rühti korrigeerivast massaažist, ravimassaažist, imelisi triggerpunkte ja fastsiat vabastavatest massaažidest mõjuvad märksa lahedamana kui lihtsalt üksikult nurgas istuv, see tavaline "massaaž". Tänapäeval näib, et seda tavalist head massaaži peab juba tuletikuga taga otsima. Ei saa enne massaažiga alustatudki, kui massöör pole lasknud sul ülepeakükki sooritada või andnud oma hinnangu selle kohta, mis su kehal ja rühil kõik valesti on. On see tõesti vajalik? Kuhu on kadunud kliendi enda soovidega arvestamine? Kas osad massöörid on kliendi enda täiesti ära unustanud ja massaažist on saanud justkui oma õpitud ideoloogiate pealesurumine ja nende egoistlik rakendamine? 

Vaadates massaaži raviefekti, polegi siin midagi hõisata. Valu vastu näib efekt tagasihoidlik ja tugevat soovitust selleks on kirjanduse põhjal raske anda. Eriti tähtsad on veel massaaži liikide vahelise erinevused, või pigem oleks täpsem öelda - nende puudumine. Näib, et vahet pole.

Näib, et bioloogilised tegurid, mis annavad massaažile tema toime, pole muud kui puudutus ise ja selle surve/tugevus (osa efektist on psühho-sotsiaalne nagu lõõgastav keskkond, ootused ja hirmud massaaži suhtes jpm). On inimesi, kes otsivad ja vajavad sellist kehalist puudutust, mis aitab neil pärast rasket tööpäeva lõõgastuda ja hea massöör tunneb selle ära. Ta ei suru, kägista äga vääna su keha selliselt, et massaažikogemusest saaks lihtsalt üks järjekordne ebameeldiv kogemus, justkui tagatipuks raskele päevale. On inimesi, kellele tühjast puudutusest ei piisa, nad naudivad tugevat massaaži ja kindlat kätt, ning oskuslik massöör suudab ka seda pakkuda. Selline inimese ootustele vastamine, tagasiside küsimine, mis on selle konkreetse inimese jaoks meeldiv ja mis mitte, on tähtis. Nii saab märksa tihedamini kuulda, et "oi raisk, see oli üks pagana hea massaaž, aitäh!". Selle asemel, et suruda massaaži raamistikku ja konkreetset tehnikat või massaažiliiki peale suruda, ning hoida pöidlad pihus, et see sellele konkreetsele inimesele ka meeldib, ole parem plastiline ja toetav:

Omad vitsad peksavad

Kunagi, kui ma veel noor ja kogenematu olin, uskusin terminisse "ravimassaaž" isegi. Hirmutasin inimesi nende rühivigadega, lihase struktuursete muutustega ja valasin õli tulle, kasvatades nii enda kui klientide uskumust, et massaaž peab olema valus, selleks et see oleks efektiivne. Aga ma eksisin. Olin loll. Idioot oleks isegi ilusti öeldud. Aga miks? Sest nii mind ju tol ajal õpetati? Huvitav, kas õpetatakse praeguseni? Aga ajad muutuvad, muutuvad ka arusaamad. Tänaseks vaatan seda terminit "ravimassaaž" hoopis teise pilguga. Kas need, kes seda kasutavad on samas iganenud mullis, ma ei tea. Kui on, siis loodan, et see lugu töötab terava nõelana ja aitab oma mullist välja astuda, ning näha neil ravimassaaži pakkujatel veidi suuremat pilti. Mina olen sellest terminist igatahes loobunud. Enamik meist tahab lihtsalt seda "pagana head massaaži" ja oskuslik massöör suudab seda oma klientidele ka pakkuda.

Näide kellegi absurdsest ravimassaažist TÜ Raamatukogu infotahvlilt, aastast 2015:

(pildistas E-L, Sibul)

Asendame "tervislikud küpsised" sõnaga "ravimassaaž" ja saame sarnase võrdluse. Küpsis on küpsis, massaaž on massaaž.